Inglismaa anglikaani kirik, Evangeelne Allianss ja misjoniorganisatsioon HOPE korraldasid uurimiskeskuse Barna Group vahendusel küsitluse “Arusaamad Jeesusest, kristlastest ja evangeliseerimisest Inglismaal” (Perceptions of Jesus, Christians & Evangelism in England), et uurida inglaste suhtumist Jeesusesse ning seda, kas nad räägivad oma usust ka teistele inimestele.
Küsitleti 2545 enam kui 18-aastast inglast. Lisaks küsitleti 1592 praktiseerivat kristlast. Vastajad jagati kolme suuremasse rühma: 57% nimetas, et nende usku kirjeldab kõige paremini sõna “kristlus”, 43% valisid pigem märksõna “ateist”, “agnostik”, “moslem”, “hindu” vms. Praktiseerivateks kristlasteks liigitati need, kes ütlesid, et nad palvetavad, loevad Piiblit ja osalevad igakuiselt koguduse sündmustel. Neid oli 9% kõigist küsitletavatest ja 16% neist, kes nimetasid ennast kristlasteks.
Küsitleti 2545 enam kui 18-aastast inglast. Lisaks küsitleti 1592 praktiseerivat kristlast. Vastajad jagati kolme suuremasse rühma: 57% nimetas, et nende usku kirjeldab kõige paremini sõna “kristlus”, 43% valisid pigem märksõna “ateist”, “agnostik”, “moslem”, “hindu” vms. Praktiseerivateks kristlasteks liigitati need, kes ütlesid, et nad palvetavad, loevad Piiblit ja osalevad igakuiselt koguduse sündmustel. Neid oli 9% kõigist küsitletavatest ja 16% neist, kes nimetasid ennast kristlasteks.
Uurimuse kohaselt tunneb suur osa inglastest (67%) mõnda praktiseerivat kristlast. Mittekristlaste suhtumine kristlastesse on pigem positiivne.
Ligikaudu pooled (58%) mittekristlastest on rääkinud Jeesusest tuttava kristlasega. Iga viies vestluses osalenu (20%) pidas end pärast vestlust avatuks kohtumisele Jeesusega ning 16% märkis, et neil on kahju, et nad ei jaga kristlaste usku. 59% ütles, et nad ei ole huvitatud Jeesusest rohkem teada saama ning 42% on rõõmus, et ei usu kristlastega samamoodi. 30% pidas pärast vestlust enda suhtumist Jeesusesse varasemast negatiivsemaks.
Uurimuses vaadeldakse ka asjaolusid, mis juhatavad kristlasi usu ja pöördumiseni. 41% küsitletutest nimetas, et pärineb kristlikust kodust, 28% nimetas olulisena osalemist jumalateenistustel, 27% Piibli lugemist ja 27% vestlusi kristlasest sõbraga. Vaid 1% märkis olulise teejuhina kirikusse uut tüüpi jumalateenistuse. Vestlus sõbraga on usu juurde toonud oluliselt rohkem inimesi, kui kõnelused võhivõõraga.
Asjaolud, mis on viinud pöördumiseni
Protsent praktiseerivatest kristlastest
Kasvamine kristlikus perekonnas: 41%
Osalemine jumalateenistusel (church service), v.a matus või laulatus: 28%
Piibli lugemine: 27%
Vestlused tuttava kristlasega: 27%
Kogemus Jeesuse armastusest: 24%
Seletamatu vaimulik kogemus: 17%
Mingi positiivne või negatiivne sündmus elus: 16%
Vestlused tundmatu kristlasega: 9%
Kristlik õpilas- või üliõpilastegevus: 6%
Koguduse programmid (nt perede ring, toidupank): 5%
Kristlust esitlev kursus (nt Alfa või Christianity Explored): 5%
Kristlik meedia (TV, raadio, raamatud, internet): 4%
Avatud kiriku külastamine (mitte jumalateenistuse ajal): 4%
Unenäod ja nägemused: 3%
Uut tüüpi jumalateenistused (nt perejumalateenistused või kohvik-kirikud), 1%
Laulatused ja matused: 1%
Muu: 9%
Uurimus on tervikuna leitav aadressilt siit.
Pikemalt loe ajalehest Uusi Tie, 17.12.2015
